Lõpetas 1987. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna. Talle on antud bioloogia-keemia õpetaja kutse ning biokeemik-bioloogi, bioloogi diplom. 2002. aastal omandas Ana magistrikraadi koolikorralduse alal ning 2018. aastal omistati talle loodusteaduslikus hariduses filosoofia doktorikraad.

Hetkel töötab Ana TÜ Loodusteadusliku hariduse keskuses teadurina ja Tartu Ülikooli teaduskoolis direktorina. Oma teadustöös on Ana viimasel aastal süvenenud mitteformaalsehariduse temaatikasse, uurides, kuidas see võiks toetada formaalset haridust.

Ana on juhendanud huviringe, korraldanud õpilastele keskkonnalaagreid, kirjutanud KIKi projekte ning käinud õpilastega erinevatel õppeprogrammidel.

Ana sooviks on õpilased viia kooliruumidest õue, et nad loodust tundma õpiksid ega ütleks oma lastele vihmaussi nähes, et see on madu. Paraku on õpilastel loodusetundmisega lood halvasti: ikka küsitakse kevadeti matkal, mis sinine lill see metsa all on.

Ana hobid on aiandus ja loodusturism.

Lõpetas 1990. aastal Tartu Riikliku Ülikooli Bioloogia-Geograafia teaduskonnas hüdrobioloogi ja bioloogia-keemia õpetaja kutsega.

Tartu loodusmajas oli 15 aastat huvikooli zooloogiaringide juhendaja. 1994. aastast alustas õppekava täiendavate loodushariduslike õueprogrammide juhendamist Käbliku metsakeskuses ja programmide loomise ning juhendamisega on tihedalt seotud senini.

Annelie on koostanud ja juhendanud nii sise- kui õueprogramme Tartu loodusmajas, samuti väljaspool (Valga muuseum, Eesti loodusmuuseum, Maarja küla, Võru linn jm) ja koostanud ka vastavasisulisi metoodilisi materjale (autor või kaasautor), näiteks „Aktiivõppe abimaterjal I. Uurime ja avastame.”, „Aktiivõppe abimaterjal II, Teod ja karbid õpetavad”, „Aktiivõppe abimaterjal. III, Praktilisi töid Läänemere teemadel” jt.

Annelie on osalenud mitmete aktiivset ja mängulist õppimist ja avastamist võimaldavate õppenäituste tegemisel (linnalooduse, looduskaitse, vee-elustiku, riiete keskkonnamõju jm teemadel).

Annelie on Eesti Malakoloogia Ühingu asutajaliige, tegelenud Eesti tigude ja karpide uurimise ja seirega, osalenud Eesti kojaga maismaatigude määraja koostamisel ja vastava määramisrakenduse Teoaabits koostamisel.

Annelie on 20 aastat osalenud põhikooli bioloogiaolümpiaadi žüriis, keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudeli ja eneseanalüüsi vahendi koostamise ja Keskkonnahariduse juhendaja käsiraamatu koostamise meeskonnas.

Lõpetas Tartu Ülikooli Bioloogia - Geograafia teaduskonna geograafi-geograafiaõpetaja erialal.

Peale lõpetamist asus tööle Pärnu-Jaagupi Keskkooli bioloogia-geograafia õpetajana, kus töötas pea 30 aastat. Praegu töötab Pärnu Rääma Põhikoolis geograafia ja loodusõpetuse õpetajana.

Daisy on osalenud õpilastega erinevates keskkonnaprojektides ja -laagrites nii Eestis kui ka mujal Euroopas, nt. Põhja Saksamaal ja Norras. Keskkonnaprojektidest võiks nimetada näiteks GLOBE, Läänemere projekt, CO2 projekt, Air pollution jne. Pärnu-Jaagupis olles oli ta kooli Erasmuse (tollal Comeniuse) ja Nordplusi koordinaator.

Daisy on aastaid juhtinud Pärnumaa loodusainete õpetajate ühendust, organiseerinud neile koolitusi ja õppereise. Ta on kirjutanud ja hinnanud KIK-i projekte. Samuti on ta parandanud juba paarkümmend aastat geograafiaolümpiaadide töid, varasemalt piirkonna omi, nüüd vabariiklikke.

Daisy on Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Keskkonnahariduse Ühingu ja Geograafiaõpetajate Ühingu liige.

Geidi on lõpetanud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogina ja omandanud seal ka teise magistrikraadi õpetajahariduse erialal.

Geidi õpetab Kindluse Koolis III kooliastmele loodusaineid ja on matemaatika ja loodusainete valdkonna juhtõpetaja. Lisaks õpetab ta Rae Gümnaasiumis keemiat ja juhendab seal ka mitmeid valikkursuseid.

Geidi oli 2025. aasta põhikooli aineõpetaja nominent. Ta loob õppetöös ise materjale ja mänge, et oma tunde mitmekesistada ning õpilastes rohkem huvi äratada. Geidi jälgib uuendusi teadusmaailmas ning tema ülesanded, laboritööd ja praktilised tegevused õhutavad lapsi analüütiliselt mõtlema ning lahendama probleeme teadustulemusi arvesse võttes.

Kooli loodus- ja reaalainete tiimijuhina arendab Geidi loodusteaduste valdkonda laiemalt, lõimides omavahel erinevaid õppeaineid.

Heli-Anneli on lõpetanud 2003. aastal Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetaja eriala ning 2007. aastal omandanud teadusmagistri (MSc) kraadi bioloogia didaktikas, uurides bioloogiliste protsesside mõistmist kontseptuaalsete mudelite abil. Ta on täiendanud end loodusteadusliku hariduse doktoriõppes Tartu Ülikoolis, juhendanud magistritöid ja osalenud teadusprojektides, mis keskendusid loodusteaduste õpetamise arendamisele ja digilahenduste rakendamisele õppes. Tema publikatsioonid käsitlevad probleemülesannete lahendamist, arvutimudelite kasutamist ning veebipõhiseid simulatsioone loodusteaduste õpetamisel.

Heli-Anneli tunneb koolielu - tema töökogemus hõlmab õpetajatööd Tartu Forseliuse Gümnaasiumis ja Puhja Koolis, lisaks on ta lapsevanemana toetanud nelja poja kooliteed. Ta on töötanud Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas, panustades digilahenduste arendamisse loodusteaduste õpetamisel ning omab kogemust ka õpitarkvara spetsialistina.

Alates 2016. aastast töötab ta Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses ning keskuse juhatajana alates 2020. aastast. Õppekeskus panustab kvaliteetsesse keskkonnaharidusse ning juhindub oma igapäevatöös motost, et vaid hea haridus loob soodsa pinna looduse tundmisele, seoste nägemise oskusele ja keskkonnahoidlikule mõtteviisile. Teadmatus tekitab ükskõiksust, teadlikkus hoolimist – see põhimõte juhib ka Heli-Anneli tööd.

Tema igapäevased ülesanded on mitmekesised: loodushariduslike õppeprogrammide loomine ja arendamine, ekspositsioonide uuendamine, projektide kirjutamine, kalanduslaagrite ja loodusõppepäevade korraldamine ning koostöö teadlastega. Sageli viivad tööülesanded ta laevarooli keerates Võrtsjärvele, lastega kalale (ka talvel) või metsaradadele.

Heli-Anneli usub, et loodust saab tõeliselt tundma õppida vaid seda vahetult kogedes, mistõttu on tema südameasjaks pakkuda põnevaid ja teaduspõhiseid õppeprogramme, mis aitavad kujundada keskkonnahoidlikku mõtteviisi ja teadmisi.

Heli-Anneli on rõõmsameelne ja nõudlik nii enda kui teiste suhtes, naudib suhtlemist ja lastega toimetamist. Hobidest eelistab ta loodusega seotud tegevusi: kalastamist ja loodusfotograafiat, aga ka sporti ning loomingulist tegevust. Tema töö ja eluviis peegeldavad veendumust, et looduse mitmekesisus on elu alus ja vajalik ka inimühiskonna kestmiseks – tulevik on laste kätes, seetõttu on tema missioon tuua inimesed loodusele lähemale, õpetada neid loodust tundma, austama ja imetlema.

Joosep on omandanud haridusteaduste magistrikraadi 2023. aastal ning talle on väljastatud õpetaja, sotsiaalpedagoogi ja noorsootöötaja kutsetunnistused.

Töökogemust on kümne aasta jooksul kogutud nii õpetajana, õppejõuna ja õpetamisoskuste konsultandina kui ka kasvatajana matkalaagrite läbiviimisel.

Lisaks on Joosep panustanud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri tegevustesse nii kõrghariduse hindamisnõukogu liikmena kui ka täienduskoolituste hindajana.

Lõpetas bioloogia eriala Tartu Ülikoolis 1994, pedagoogi kutse sai 1995 ja peale seda töötas aastaid erinevates üldhariduskoolides bioloogia ja keemia õpetajana. 2007 alustas Pärnu Loodusmajas tööd ringijuhendajana. Tasapisi suurenes loodusmajast praktilist loodusõpet soovivate klasside hulk ja töö kese nihkus järjest enam programmide väljatöötamisele ja läbiviimisele.

Hetkel töötabki Pernova hariduskeskuses programmiõpetajana, kus pakub kümneid erinevaid programme, võtab vastu õpilasi igas vanuses ja kõikidest Eesti nurkadest.

Lõpetas 2006. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Järgmised kümme aastat töötas toiduainetööstuses toiduohutuse ja kvaliteedikontrolli alal, süda aga kutsus ikka looduse poole.

Alates 2020. aastast tööl Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekeskuses ehk Järvemuuseumis, kus viib läbi ja on välja töötanud ka uusi keskkonnahariduslikke õppeprogramme.

Hetkel omandab Tartu Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala.

Kairi hobideks on aiandus ja loodusfotograafia, eriti pakub huvi erinevate linnuliikide pildile püüdmine.

Maarika sai Tartu Riiklikust Ülikoolist bioloogi diplomi ja õpetaja kutse 1991. aastal. Maarika tunneb hästi ka koolielu, sest oli 19 aastat loodusõpetuse, bioloogia, inimeseõpetuse ja uurimistöödealuste õpetaja. Sellest ajast on tal ka keskkonnalaagrite korraldamise ja läbiviimise kogemus.

Maarika töötas kümme aastat keskkonnahariduse spetsialistina Keskkonnaametis, kus sai rakendada oma kogemusi ise teha õppeprogramme erinevatele vanusegruppidele.

Maarika on kolme loodusõpetuse õpiku autor ja mitmete õppematerjalide kaasautor, näiteks koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga valmis 2020. aasta alguseks õppematerjal „Metsloomade aastaring“ning „Inimese ja ulukite suhted“.

Ta oli keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajatepädevusmudeli ja eneseanalüüsi vahendi koostamise ning keskkonnahariduse juhendaja käsiraamatu koostamise meeskonnas.

Maarika on olnud õppeprogrammide kirjelduste hindaja algusest peale ehk alates märtsist 2020. Alates 2022 kevadest koordineerib seda tööd.

Silja lõpetas 1990. aastal Tartu Ülikooli botaanik-ökoloogi ja bioloogia-keemia õpetaja kutsega.

Praegu töötab Silja Jõgeva Põhikoolis bioloogiaõpetajana. Lisaks töötamisele õpetajana on Silja osalenud koos õpilastega erinevates rahvusvahelistes ja vabariiklikes keskkonnaprojektides.

Ta on juhendanud kooli loodusharu ja suviseid praktikume ning Rakett 69 õpihuvilaagreid. Projektijuhina on ta koos õpilastega osalenud erinevates loodushariduslikes programmides.

Triine lõpetas TalTechi loodusteaduste osakonna rakenduskeemia ja biotehnoloogia eriala ning omandas Tallinna Ülikoolis magistrikraadi gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja erialal, spetsialiseerudes keemiale. Õpingute kõrvalt töötas ta kolm aastat nii põhikooli kui ka gümnaasiumi keemiaõpetajana, pälvides tunnustust ja koolisiseseid auhindu, sealhulgas aasta põhikooli aineõpetaja tiitli.

Soov panustada laiemalt viis Trine Rakett69 Teadusstuudiotesse, kus ta on liikunud töötubade juhendajast sisu- ja personalijuhiks.

Lisaks töötab ta Tallinna Ülikoolis külalisõppejõuna ning on loonud tunnikavasid Kolme Põrsakese huviringile.

Trine usub, et kvaliteetne mitteformaalne haridus rikastab ja toetab formaalset õpet, pakkudes õpilastele praktilisi kogemusi ja õpetajatele uusi lähenemisviise. Ta peab oluliseks õiglast ja läbipaistvat kvaliteedisüsteemi, mis aitab koolidel teha häid valikuid erinevate programmide vahel. Teda iseloomustavad kiire kohanemisvõime, täpsus ja lahendustele orienteeritus.

Vabal ajal tegeleb Trine juba üle kahekümne aasta korvpalliga, mis on õpetanud talle koostööd ja head ajaplaneerimist.

Ulvi on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli geograafia – biogeograafia eriala. 1983.aastal asus ta tööle geograafia- ja bioloogiaõpetajana Tallinna 10. Keskkooli. Alates 1985. aastast kuni tänaseni töötab ta Saue Koolis aineõpetaja ja klassijuhatajana.

Ta on juhendanud õpilasi, keda on kutsutud nii üleriigilistele kui ka rahvusvahelistele aineolümpiaadidele. Erasmus+ kaudu on ta osalenud erinevates rahvusvahelistes projektides.

Ta on koostanud geograafia töövihikuid põhikoolile ja õppematerjale OPIQu keskkonda. Rakendanud õppetöös geoinformaatikat kui uut geograafiakeelt.

Ulvi kuulub ja osaleb aktiivselt Eesti Bioloogia- ja Geograafiaõpetajate Ühingu töös.

Õppetöö mitmekesistamiseks on ta korraldanud õpilastele ja ka Harjumaa õpetajatele õppekäike Eesti keskkonnaharidus- ja looduskeskustesse, et arendada praktilist loodusetundmist klassiruumist väljas.

Ulvi leiab, et erinevate aktiivõppeprogrammide koostajate ning juhendajate töö on tänuväärne ja õpetaja tööd toetav.