Arutati, kuidas keskkonnahariduse edendamisse kaasata igapäevaselt paremini kõik keskkonnahariduskeskused kui keskkonnahariduse praktikud, võimaldada nende kogemuse vahetamist ning teisalt ka vajaduste kogumist. Kui käivitunud Keskkonnahariduse Arenduskeskus koondab üleriigilist ja valdkondade vahelist vaadet keskkonnaharidusele ja kõigi seotud osapoolte (riigiasutuste, keskkonnaorganisatsioonide, haridusvaldkonna, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete) ühist koostöövõrgustikku, siis Eesti Keskkonnahariduse Ühing saab fokusseeruda just keskkonnahariduskeskustele ning elavdada nende võrgustikku ja omavahelist koostööd, ent ühtlasi ka kohaliku tasandi koostööd keskkonnahariduskeskuste, koolide, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel. Samuti saab ühing jätkuvalt läbi viia keskkonnaharidusega seotud koolitusi ja seminare. 

Keskkonnahariduse võimaluste üleriigilise katvuse parendamiseks on Kliimaministeeriumil ja Keskkonnahariduse Arenduskeskusel kavas kasutada Eesti riigieelarve ja ka Norra rahastusprogrammi võimalusi regionaalse kaetuse suurendamiseks ning ka kohalike koostööprojektide toetamiseks lähiaastatel. Samuti on kavas panustada regionaalsete koostöövõrgustike taastamisse. Sarnased mõtted on esile kerkinud ka töösolevas keskkonnahariduse ja -teadlikkuse arengukavas aastateks 2027-2029. 

Nõupidamisel arutati ka noorte kaasamise võimalusi keskkonnahariduse valdkonda ning nende huvi tekitamist edasiõppe ja elukutsevalikus arvestada ka keskkonnahariduse võimalustega. Lepiti kokku ka edasine koostöö temaatiliste tegevuste osas ning koostöökohtumiste jätkumine.

Raul Savimaa
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu
juhatuse esimees