Õppeprogrammide kirjelduste hindamise tulemused 2025
Sügisel esitatud õppeprogrammide hindamine on lõpule jõudnud. On väga rõõmustav, et kirjelduste üldine tase on oluliselt kõrgem kui varem. Hindajad on tänulikud, et olete hoolega juhiseid lugenud ja neid kasutanud.
Hindamisele võeti 167 kirjeldust 48 keskuse poolt. Uusi murakamärgiseid anti välja 103 (32 keskusele). Kirjeldusi, mis jäid murakamärgisest ilma liiga väheste punktide tõttu, oli ainult 21 (13 keskust). 16 keskusel oli kirjeldusi (kokku 42), kus seosed riikliku õppekavaga ei olnud kvaliteedikriteeriumites toodud näite eeskujul kirja pandud. Neid ei hakatud hindama vastavalt kodulehel olevale infole (alatest aprillist 2025).
Hindamisele võeti 167 kirjeldust 48 keskuse poolt. Uusi murakamärgiseid anti välja 103 (32 keskusele). Kirjeldusi, mis jäid murakamärgisest ilma liiga väheste punktide tõttu, oli ainult 21 (13 keskust). 16 keskusel oli kirjeldusi (kokku 42), kus seosed riikliku õppekavaga ei olnud kvaliteedikriteeriumites toodud näite eeskujul kirja pandud. Neid ei hakatud hindama vastavalt kodulehel olevale infole (alatest aprillist 2025).
Hindamisel ilmnes üks problem, mida peaksime vältima edasisel hindamisele saatmisel
seoses sama (sarnase) teemaga õppeprogrammidel erinevatele vanuserühmadele.
Õppeprogrammide kirjelduste hindamisele jõudsid identseid/väga sarnaseid kirjeldusi, mida keskused pakuvad kahele erinevale vanuserühmale.
Kui samanimeliste õppeprogrammide TEGEVUSTIK on kahele erinevale vanuserühmale
täpselt sama (või on erinevus väga väike), siis ei ole reaalne jõuda erinevate õpitulemusteni, mis on märgitud. Mõnel juhul on ka õpitulemused täpselt samad olnud.
Ei piisa, kui RÕKist valitud toetatavad õpitulemused on mõlemale sihtrühmale sobilikud ehk erinevad, aga need ei kajastu kuidagi programmi käigu kirjelduses ehk TEGEVUSED JA AJAKAVA lahtris. Lahtris TEGEVUSED JA AJAKAVA peaks selgelt välja tulema
KUIDAS JÕUTAKSE ÕPITULEMUSTENI:
1) millised on kitsamad teemavalikud/probleemipüstitused (fookus), sh arutelu- ja
mõtestamise teemad;
2) kuidas õppijate tegevused on korraldatud (mis metoodikat rakendatakse ja
vahendeid kasutatakse, ehk millised on tegevused ehk kuidas õpilased on kaasatud);
3) ja kas nimetatud teemavalikud ning nende käsitlused toetavad selgelt (kasvõi
osaliselt) sihtrühma riikliku õppekava õpitulemusi, mis on välja valitud.
Lisaks on oodatud, et TEGEVUSED JA AJAKAVA lahtris selgub, kuidas käsitletakse selle
teemaga seoses keskkonnahariduslikku vaadet ehk looduse ja inimese suhteid.
Üldhariduskoolis on see seos läbiva teemaga Keskkond ja jätkusuutlik areng, lasteaial lihtsalt looduse ja inimese seosed käsitletud teemaga seoses.
Juhime siinkohal tähelepanu, et nimetatud olukorras: identsete/väga sarnaste
õppeprogrammide kirjelduste korral kahele erinevale vanuserühmale ei hakata neid
kirjeldusi hindama. Uuesti hindamisele saab neid esitada järgmisel aastal.
On kindlasti teemasid, kus kattuvad osad on vältimatud, nt veeselgrootute urimisega seoses. Enne eakohast teemakäsitlust on vaja loomakesed veekogust välja püüda ja siis saab asuda juba erineva fookusega neid käsitlema erinevates vanuserühmades. Kuid eakohane käsitlus peaks siiski tegevustiku kirjeldusest moodustama kindlasti üle poole ja selgelt eristuma teisest samateemalise programmi kirjeldusest.
Kõige selle vältimine on oluline nii õppijate kui ka keskuse enda seisukohast: õpilastel on
põhjust tulla samanimelisele programmile nii II kui ka III kooliastmes, kui programm on
erineva sisu ja tegevustega - eakohane õppekava järgi.
Lahenduse saab leida vaadates õppekava: milliseid teadmisi ja oskusi sama teema/objekti osas järgmises kooliastmes juurde õpitakse võrreldes eelmise kooliastmega - millega seoses/koos seda õpitakse, mis "nurga alt" lähenetakse, milliseid “kihte” veelavatakse jms. Kirjeldustes peavad selgelt eristuma/olema välja toodud, millele on fookus suunatud erinevates kooliastmetes – mis on need õpitavad teadmised, oskused ja väärtushinnangud antud teema valdkonnas, mis toetavad antud vanuseastme õpitulemusi riiklikus õppekavas.
seoses sama (sarnase) teemaga õppeprogrammidel erinevatele vanuserühmadele.
Õppeprogrammide kirjelduste hindamisele jõudsid identseid/väga sarnaseid kirjeldusi, mida keskused pakuvad kahele erinevale vanuserühmale.
Kui samanimeliste õppeprogrammide TEGEVUSTIK on kahele erinevale vanuserühmale
täpselt sama (või on erinevus väga väike), siis ei ole reaalne jõuda erinevate õpitulemusteni, mis on märgitud. Mõnel juhul on ka õpitulemused täpselt samad olnud.
Ei piisa, kui RÕKist valitud toetatavad õpitulemused on mõlemale sihtrühmale sobilikud ehk erinevad, aga need ei kajastu kuidagi programmi käigu kirjelduses ehk TEGEVUSED JA AJAKAVA lahtris. Lahtris TEGEVUSED JA AJAKAVA peaks selgelt välja tulema
KUIDAS JÕUTAKSE ÕPITULEMUSTENI:
1) millised on kitsamad teemavalikud/probleemipüstitused (fookus), sh arutelu- ja
mõtestamise teemad;
2) kuidas õppijate tegevused on korraldatud (mis metoodikat rakendatakse ja
vahendeid kasutatakse, ehk millised on tegevused ehk kuidas õpilased on kaasatud);
3) ja kas nimetatud teemavalikud ning nende käsitlused toetavad selgelt (kasvõi
osaliselt) sihtrühma riikliku õppekava õpitulemusi, mis on välja valitud.
Lisaks on oodatud, et TEGEVUSED JA AJAKAVA lahtris selgub, kuidas käsitletakse selle
teemaga seoses keskkonnahariduslikku vaadet ehk looduse ja inimese suhteid.
Üldhariduskoolis on see seos läbiva teemaga Keskkond ja jätkusuutlik areng, lasteaial lihtsalt looduse ja inimese seosed käsitletud teemaga seoses.
Juhime siinkohal tähelepanu, et nimetatud olukorras: identsete/väga sarnaste
õppeprogrammide kirjelduste korral kahele erinevale vanuserühmale ei hakata neid
kirjeldusi hindama. Uuesti hindamisele saab neid esitada järgmisel aastal.
On kindlasti teemasid, kus kattuvad osad on vältimatud, nt veeselgrootute urimisega seoses. Enne eakohast teemakäsitlust on vaja loomakesed veekogust välja püüda ja siis saab asuda juba erineva fookusega neid käsitlema erinevates vanuserühmades. Kuid eakohane käsitlus peaks siiski tegevustiku kirjeldusest moodustama kindlasti üle poole ja selgelt eristuma teisest samateemalise programmi kirjeldusest.
Kõige selle vältimine on oluline nii õppijate kui ka keskuse enda seisukohast: õpilastel on
põhjust tulla samanimelisele programmile nii II kui ka III kooliastmes, kui programm on
erineva sisu ja tegevustega - eakohane õppekava järgi.
Lahenduse saab leida vaadates õppekava: milliseid teadmisi ja oskusi sama teema/objekti osas järgmises kooliastmes juurde õpitakse võrreldes eelmise kooliastmega - millega seoses/koos seda õpitakse, mis "nurga alt" lähenetakse, milliseid “kihte” veelavatakse jms. Kirjeldustes peavad selgelt eristuma/olema välja toodud, millele on fookus suunatud erinevates kooliastmetes – mis on need õpitavad teadmised, oskused ja väärtushinnangud antud teema valdkonnas, mis toetavad antud vanuseastme õpitulemusi riiklikus õppekavas.