Veenädal 2026
Sel aastal tähistasime Eestis veepäeva pikemalt, mitte ainult ühe päeva, vaid terve nädala jooksul, 21.-28. märtsini. Veenädalat korraldasid Kliimaministeerium, MTÜ Eesti Vee-ettevõtete Liit ja MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing koostöös veel mitme partneriga. Aitäh kõigile 160 organisatsioonile ja rohkem kui 2000 üksikosalejale, kes veenädala ettevõtmistes kaasa lõid!
Alates 1993. aastast tähistatakse 22. märtsil ülemaailmset veepäeva. Päeva, mis tuletab meelde, kui oluline on puhas vesi igapäevaelus ning kui tähtis on hoida ja kaitsta maailma veevarusid. Veepäeva eesmärk on juhtida tähelepanu puhta joogivee kättesaadavusele, vee säästlikule kasutamisele ning ühistele pingutustele, et aastaks 2030 oleks kõigil inimestel olemas puhas joogivesi ja head hügieenitingimused. 2026. aasta veepäeva moto ütles: "Kus vesi voolab, seal kasvab võrdsus".
Veenädala ajal toimus üle Eesti mitmeid põnevaid ja harivaid sündmusi.
Veenädala ajal toimus üle Eesti mitmeid põnevaid ja harivaid sündmusi.
Nädala suursündmuseks oli Eesti Vee-ettevõtete Liidu korraldatud veepäeva tähistav konverents Narvas. Toimusid seminarid erinevatele sihtrühmadele, veeteemalised viktoriinid, pere- ja matkapäevad, loengud ja õppeprogrammid.
Vee-ettevõtetest liitusid veealase teadlikkuse edendamisega AS Emajõe Veevärk, Georg Fischer Eesti filiaal (koos Viimsi Teaduskooliga), Tallinna Vesi AS, Miridon OÜ, Järva Haldus AS, OÜ Järve Biopuhastus ja AS Narva Vesi.
EMÜ õppekeskus Järvemuuseum Akva:rium kutsus perepäevale, Nõva Looduskool, Ubari Loodustarkuse Keskus ja ELKS Maardu osakond viisid inimesed matkale.
Veeteemalisi õppeprogramme juhendasid veenädalal Palade Loodushariduskeskus, Saunja Loodushariduskeskus, SelgeSiht Keskkonnahariduskeskus, Ubari Loodustarkuse Keskus, Tenno Looduskool, Tartu Loodusmaja, Pernova Hariduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum. Kokku toimus 26 temaatilist õppeprogrammi.
Veenädala tähistamises osales vähemalt 81 kooli ja 32 lasteaeda. Abiks olid LIFE IP CleanEST projekti raames AHHAA teaduskeskuses kokku pandud praktilised tegevuskastid, mille abil on õpetajal lihtne juhendada põnevat vee puhastamise töötuba kuni 24 õpilasele. Kui esialgu oli kavas jagada 80 tegevuskasti, siis suure huvi tõttu läks tegelikult jagamisele 303 tegevuskasti! Koolis ja lasteaias veenädala tähistamist toetavaid materjale (mänge, töölehti, juhendeid jms) saad alla laadida SIIT.
Veenädalat tähistati veeteemaliste raamatute väljapanekuga ja muul moel mitmetes raamatukogudes üle Eesti: Järvakandis, Kehtnas, Valgas, Rakveres, Haapsalus, Kärdlas, Savernas, Kiidjärvel, Kadrinas, samuti Kääpa, Kõo, Vana-Vastseliina, Võhma, Valtu, Lelle, Are ja TalTechi raamatukogudes. Raamatukoguhoidjate tegevus aitas veeteemadega jõuda ka nende inimesteni, kellest esimene üleriigiline veenädala tähistamine oleks muidu ehk mööda läinud.
Üle 1300 osaleja kasutas veenädalal pakutud võimalusi võimalusi väikeseks peamurdmiseks. Uusi teadmisi või mõtlemisainet said kindlasti kõik nuputajad.
Veeteemasid sai meelde tuletada igaühe-veebiviktoriinis "15 küsimust veest". Osalejaid oli 963, auhindade loosimisest soovis osa võtta 580 nuputajat. Google "juhuslike arvude generaator" tegi oma töö ära ja loosiauhindade võitjatele on kiri teele läinud.
Kodus pereringis, üheskoos pere pisematega nuputamiseks oli avatud pereviktoriin "Mõista-mõista, arva ära!". Kõige rohkem lahendajaid oli Tallinna Südamekese lasteaiast. Südamekese lapsi ootab peagi pisike üllatus, mis aitab neil veeteemadega veel paremini tuttavaks saada.
Eesti Maaülikooli "Vesikirbu viktoriini" staariks oligi vesikirp, nuputamisel oli abiks vesikirbu veebikaamera.
Kuni 13. aprillini sai lahendada CleanEst projekti viktoriin "Meie kõigi veemajandus", kus eraldi auhinnad on nii koolidele kui üksikosalejatele.
Ülemaailmsel veepäeval ilmus värskete andmetega hüdroloogiline aastaraamat, uuendatud sai veeteemaline keskkonnaülevaade.
Päästeamet jagas soovitusi veekatkestusega hakkama saamiseks. Palju kindlam on, kui tead, kus asuvad lähimad looduslikud allikad. Allikavaatluste andmebaasi täiendamisele saab igaüks kaasa aidata. Samamoodi on kõigil huvilistel võimalik panustada ka Eesti veekogude seiresse. Harrastusteaduse platvormil veestik.info saab igaüks sisestada oma tähelepanekuid veekogude seisundi kohta ning aidata teadlastel paremini mõista, kuidas meie veekogud ajas muutuvad. Need võimalused jäävad avatuks ka pärast veenädala lõppu.
Vee-ettevõtetest liitusid veealase teadlikkuse edendamisega AS Emajõe Veevärk, Georg Fischer Eesti filiaal (koos Viimsi Teaduskooliga), Tallinna Vesi AS, Miridon OÜ, Järva Haldus AS, OÜ Järve Biopuhastus ja AS Narva Vesi.
EMÜ õppekeskus Järvemuuseum Akva:rium kutsus perepäevale, Nõva Looduskool, Ubari Loodustarkuse Keskus ja ELKS Maardu osakond viisid inimesed matkale.
Veeteemalisi õppeprogramme juhendasid veenädalal Palade Loodushariduskeskus, Saunja Loodushariduskeskus, SelgeSiht Keskkonnahariduskeskus, Ubari Loodustarkuse Keskus, Tenno Looduskool, Tartu Loodusmaja, Pernova Hariduskeskus, Tartu Ülikooli muuseum. Kokku toimus 26 temaatilist õppeprogrammi.
Veenädala tähistamises osales vähemalt 81 kooli ja 32 lasteaeda. Abiks olid LIFE IP CleanEST projekti raames AHHAA teaduskeskuses kokku pandud praktilised tegevuskastid, mille abil on õpetajal lihtne juhendada põnevat vee puhastamise töötuba kuni 24 õpilasele. Kui esialgu oli kavas jagada 80 tegevuskasti, siis suure huvi tõttu läks tegelikult jagamisele 303 tegevuskasti! Koolis ja lasteaias veenädala tähistamist toetavaid materjale (mänge, töölehti, juhendeid jms) saad alla laadida SIIT.
Veenädalat tähistati veeteemaliste raamatute väljapanekuga ja muul moel mitmetes raamatukogudes üle Eesti: Järvakandis, Kehtnas, Valgas, Rakveres, Haapsalus, Kärdlas, Savernas, Kiidjärvel, Kadrinas, samuti Kääpa, Kõo, Vana-Vastseliina, Võhma, Valtu, Lelle, Are ja TalTechi raamatukogudes. Raamatukoguhoidjate tegevus aitas veeteemadega jõuda ka nende inimesteni, kellest esimene üleriigiline veenädala tähistamine oleks muidu ehk mööda läinud.
EMÜ loodusteaduste kooli märtsikuu õppevideot vesiehitistest, kus teemat avab hüdrotehnikainsener Toomas Tamm Eesti Maaülikoolist, saab vaadata ka edaspidi.
Veenädala teemadega oli Vikerraadio eetris Kristo Elias. Raadiosaade Ökoskoop on järelkuulatav. Maakonnaleht Järva Teataja kajastas veenädala tegevusi Järvamaal. Harivate postitustega toetasid veenädalat Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaamet.
Üle 1300 osaleja kasutas veenädalal pakutud võimalusi võimalusi väikeseks peamurdmiseks. Uusi teadmisi või mõtlemisainet said kindlasti kõik nuputajad.
Veeteemasid sai meelde tuletada igaühe-veebiviktoriinis "15 küsimust veest". Osalejaid oli 963, auhindade loosimisest soovis osa võtta 580 nuputajat. Google "juhuslike arvude generaator" tegi oma töö ära ja loosiauhindade võitjatele on kiri teele läinud.
Kodus pereringis, üheskoos pere pisematega nuputamiseks oli avatud pereviktoriin "Mõista-mõista, arva ära!". Kõige rohkem lahendajaid oli Tallinna Südamekese lasteaiast. Südamekese lapsi ootab peagi pisike üllatus, mis aitab neil veeteemadega veel paremini tuttavaks saada.
Eesti Maaülikooli "Vesikirbu viktoriini" staariks oligi vesikirp, nuputamisel oli abiks vesikirbu veebikaamera.
Kuni 13. aprillini sai lahendada CleanEst projekti viktoriin "Meie kõigi veemajandus", kus eraldi auhinnad on nii koolidele kui üksikosalejatele.
Ülemaailmsel veepäeval ilmus värskete andmetega hüdroloogiline aastaraamat, uuendatud sai veeteemaline keskkonnaülevaade.
Päästeamet jagas soovitusi veekatkestusega hakkama saamiseks. Palju kindlam on, kui tead, kus asuvad lähimad looduslikud allikad. Allikavaatluste andmebaasi täiendamisele saab igaüks kaasa aidata. Samamoodi on kõigil huvilistel võimalik panustada ka Eesti veekogude seiresse. Harrastusteaduse platvormil veestik.info saab igaüks sisestada oma tähelepanekuid veekogude seisundi kohta ning aidata teadlastel paremini mõista, kuidas meie veekogud ajas muutuvad. Need võimalused jäävad avatuks ka pärast veenädala lõppu.