Keskkonnahariduslike õppeprogrammide juhendajate pädevusmudel loodi Tallinna ja Tartu ülikoolide ning keskkonnahariduse ekspertide koostöös KIKi poolt rahastatava projekti nr 18549 „Juhendaja pädevus - keskkonnahariduse kvaliteedi võti“ raames.
Mudeli loomiseks kutsuti kokku töörühm, kuhu kuulusid eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurist ja keskkonnahariduskeskustest ning bioloogiaõpetajate esindaja: Mirjam Burget, Elina Malleus-Kotšegarov, Helene Uppin, Grete Arro, Mihkel Kangur, Kaija Kumpas-Lenk, Annelie Ehlvest, Maarika Männil ja Inga Kangur, samuti projektijuht Aili Saluveer ja tegevuste koordinaator Krista Keedus. Töörühma nõustas ja toetas juhtrühm koosseisus: Asta Tuusti, Liia Varend, Liisa Puusepp, Piret Eensoo ja Janika Ruusmaa.
Pädevusmudel on töörühma kollektiivse töö autentne tulemus, mis lähtub kaasaegsetest teaduspõhistest teadmistest õppimisest ja keskkonnateadlikkuse toetamisest. Juhendajana käsitletakse antud mudelis isikut, kes viib läbi keskkonnahariduslikke õppeprogramme erinevatele sihtgruppidele ja osaleb programmiarenduses. Pädevusmudel koosneb 9 põhipädevusest mis jagunevad 3 valdkonda.
Valdkond 1. Juhendaja on õppimist toetava
keskkonna looja
1.1. õppija motivatsiooni toetaja
1.2. sügava õppimise ja õpioskuste arengu
toetaja
1.3. turvalise keskkonna looja ja hoidja
Valdkond 2. Juhendaja on looduse ja säästva arengu valdkonna tundja
2.1. looduse tundja ja säästva arengu
põhimõtetega lõimija
2.2. õppeprogrammi õppekavaga siduja
2.3. keskkonnahoidlike väärtuste kandja
Valdkond 3. Juhendaja on ennastjuhtiv ja koostöine tegutseja
3.1. paindlik professionaal ja
enesearengule suunatud õppija
3.2. sotsiaal-emotsionaalsete oskuste
rakendaja
3.3. koostöö väärtustaja ja algataja
Vastava veebilahenduse väljatöötamine jääb järgmisse etappi. Pädevusi toetavate õppematerjalide loomine toimub teise projekti käigus ja käsiraamat on peatselt valmimas.